Thursday, 15 October 2015

Jätkan uuel kodulehel

Tervitused kõikidele uutele ja vanadele lugejatele!

Nüüdsest leiate minu kirjutised uuel kodulehel, kus on tegutsemisvõimalusi tunduvalt rohkem kui siinses blogiformaadis.

Mõtteavaldused ja soovitused on endiselt vägagi teretulnud! kadri.kaarna@gmail.com

Päikest!

Tuesday, 29 September 2015

Minu üks pakenditerohke ostukorv

Mul läks nüüd sedamoodi, et käisin poes. Ja kohe päris korralikult poodlemas.

Tahtsin osta seesamiseemneid, sest mulle meeldib neid purustada ja teha sellest hummust, halvaad ja muud mõnusat. Samuti sai mul just otsa seesamiõli, mis on koos soolaga suurepärane nahakoorija. Kuna ökopoe lahtisest letist ma seesamiseemneid ei ole kohanud ja olemas olid vaid väikesed pakikesed, siis mõtlesin, et käin üle mitme aasta Kaupmehe hulgilaost läbi, et sealt suuremas pakendis seemneid osta.

Ma olin augusti algusepoole alustanud 30 päeva poevaba väljakutset. Selle möödudes käisin paaril korral turul ja paaril korral ökopoes. Panin endale ka tiksuma ajalise loenduri. See sai nüüd siia arvuti taha jõudes jäädvustatud. Päris korralik ajavahemik: 50 päeva tavalises toidupoes käimata.
Nüüd hakkab loendur jälle nullist pihta.

Mul on viimaste päevadega olnud kirja teel suhtlusi mitmete nii pakenditootjate kui ka talunikega, kes pakendeid vajavad oma toodete turustamiseks. Olen saanud väga põhjapanevaid argumente biolagunevate pakendite vastu. Samuti on keeruline pakendite ringluses hoidmine ja kohati seadusega väga rangelt piiratud. Olen jõudnud ka sinnamaani, et päris pakendeid ikkagi vältida ei saa, sest kasutan kaudselt väga palju pakendeid, mida ma küll silmaga ei näe ja ise oma käega prügikasti ei viska. Siiski on need olemas ja jätavad keskkonda oma jälje.

Igatahes sellises tunnetekeerises poodi jõudes küll püüdsin järgida endale seatud põhimõtteid osta vaid ökomärgisega ja mitte ühekordsetes pakendites. Teisest küljest aga oli suur lootusetuse tunne nagu minu soovid ujuksid kogu ümbritsevaga vastuvoolu. Vahel on tundunud, et keelan ja piiran ennast. Isegi nagu tervikpilti eirates ja ilustades.

Kaupmehes läks mul kokku tunnikene, sest veerisin ikka mööda neid letivahesid ja lugesin koostisosade silte ja võrdlesin hindu. Teine tunnikene läks koju minnes. 


Ootasin mitukümmend minutit trolli. Selle aja jooksul jõudsin pildistada ja veel hoolikamalt sildikesi lugeda. Avastasin, et olin paar toodet võtnud E-ainetega. Ma vandusin mõttes päris koledasti. Grrhhh... tundsin pettumust ja isegi viha. Jah, lasin sellisel pisiasjal end mõjutada. Aga olles olnud puhtal toidul ja paastul, tean kui kergelt võib keha mõjutada ka üks mittesobiv toidukord. Lisaks ei taha ju ka toetada selliseid tootjaid enda rahaga.

Poes olles tundus, et tõstan kärru vaid seda, mida tõesti vajan. Koju jõudes ja asju lauale välja ladudes tundsin, et nüüd olen küll nagu liiale läinud ja oleks võinud päris mitu ostu olemata olla.


Leidsin ökomärgisega oliiviõli ja täitsa vahvas pudelis ka. Samuti hapendatud maheköögiviljade mahl on kindlasti väga kõhtu paitav.

Sain küll seesamiseemned ja kookoshelbed suures 1kg ja poole kg pakis, aga kahjuks mitte mahemärgisega. Sibulad ja kiivid jõudsid koju kaasavõetud kilekottides.

Päikesekuivatatud tomatid ja mustad oliivid ostsin mõttega kui maitsvad on need kinosalatis. Mädarõigast ma ei olnudki kunagi varem ostnud. Ju see meelitas mingi kuuldud ennetava hüvega praegusel haigusteperioodil. Need osutusid siis tegelikult suhteliselt mõttetusteks ostudeks.


Mädarõigas sisaldab värvainet titaandioksiidi ja sulfiteid. Tekitavad hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, limaskesta probleeme, maoärritust, allergiat. Mustades oliivides on värvaine, mis mõjub halvasti verele, kopsudele, maksale, närvisüsteemile ja teeb nahatooni heledamaks. Tegelikult ega me nende päris mõju väga ei oskagi hinnata ja veel vähem nende E-ainete segu kokteili mõju oma organismile. 

Lisaks sain ma terve hunniku mõttetuid kleebiseid. Turul ja ökopoodides käies neid ei teki.


Lõppkokkuvõttes on mul väga hea meel, et sellise emotsionaalse virvarri läbi käisin. Nagu siis kui keegi võõrutab end alkoholist ja on juba väga pikalt kaine olnud ja siis joob end ühe korra pohmakasse ja siis oigab, no oli seda siis ikka nüüd vaja. Ma ei tea, kas oli päriselt pädev võrdlus, aga mul on selline tunne, et nüüd kohe tükk aega ei taha kuskile suure poe riiulite vahele kolama minna. Jõudsin koju, olin väsinud. Mõtlesin, et kas paljude õhtud ongi sellised. Tööle - poodi - koju - voodi - tööle - poodi - koju... Huh!

Nüüd ma tean, et mul ei ole mitte lihtsalt mingi enese-esitlemise väljakutse ja ilus ajaloendur poevabadusega, vaid mulle kohe päriselt ka ei meeldi poes käia. Võib-olla ma hetkel dramatiseerin üle ka. 

Ostetud koosokõli (85% kookos ja 15% vesi) läks kohe käiku. Tegime kakaod. Lisasin veel lusikaotsaga kaneeli.

Aga ei maitsenud üldse hästi. Uuesti ei ostaks. Kahju.

Ja seda postitust tehes leidis mul aset selline põgus pool-naljaga vestlus sõbraga:

Ühe teema lahkaksin veel. Olen päris palju uurimustööd teinud hambaharjade teemal. Jah, just. Tundub pisikene ese kodus see hambahari. Ökopoodidest leidsin mitmeid bambusest, aga siis kiles. Ainus sobiv plastikuvaba pakendita maksis 6 eurot tk.

Taolise bambusest hambaharja hulgitootja omahind on ühekohaline sendinumber, koos ükskõik millise graveeringuga. Palju peaks maksma tegelikult üks pulgake puitu koos paari harjasega? Nagunii selle tootmise, pakendamise, transpordi peale läheb lõppkokkuvõttes naftat.

Plastikust hambahari maksis poes 50 senti. Lisaks on sellel muidugi ka korralik plastikukarbikene ümber. Milleks? Et suuremalt oma logo saaks kirjutada. Ja siis isegi kui ma mõtlen, et ma ei taha toetada plastikut ega prügi tootmist, suurfirmasid ega lisaaineid, masstootmist ega kaugeid kilomeetreid. Siis ikkagi kui läheb jutt rahale ja mugavusele, siis on nii kerge mööda vaadata või ausalt-öeldes täiesti kogemata mitte mõelda ega märgata. Vabandusi pole, ostsin kaks täiesti plastikust hambaharja, suures plastikust pakendis.

Lõpetuseks: "Uut ostes ei maksa me mitte rahaga, vaid selle ajaga enda elust, mis kulus raha teenimisele." Ütles minu jaoks üks väga rikas president. Ametlikult küll maailma vaeseim.


See õhtu on mulle natukene nagu ka puhastus. Sain endast mitmed dilemmad välja. Kui vahepeal alates aprillist, mil olen end päris rangelt piiranud jättes tegemata oste vaid mittesobiva pakendi tõttu, tulid vahetevahel sisse kahtlused, et kas on see seda kõike tegutsemist ja tähelepanu väärt. Nüüd olen veendunud, et minu jaoks raiskamine, prügistamine, mitte-tervistav toit on mõttetu ega ole see mina, kes ma tegelikult sisimas tahan olla. 

Sunday, 27 September 2015

Prügikoristus Pirita rannas

Käisin Erakonna Eestimaa Rohelised korraldatud Läänemere ranniku koristusaktsioonil.


Kaugelt vaadates tundus mulle Pirita rand suhteliselt puhas. Esmapilgul märkasin vaid üksikut suuremat kilekotikese jäänust. Mõtlesin, et meil on olukord siin ikka väga hea.


Lähemalt vaadates märkasin, et need kivikesed polegi tegelikult paljud üldse mitte kivikesed.


Kui kord juba sai maha kükitatud, siis veerandtunniga oli rohkuselt üllatav kogus väga peenikest prahti kogutud.

Põhilisteks leidudeks olid saiakotikeste kinnitused, klaasikillud ja kõiksugu korgid.


Miks on just saiakotikeste kinnitusi kivikeste vahed täis? Kas inimesed käivad rannas saiakesi söömas, toidetakse massiliselt linnukesi või uhub need sinna meri? Korkide rohkusest saan ma aru. Rannas käiakse palju joomas. Pudelid kogutakse kokku, aga korkidest ei hoolita.

Koristamine tekitas minus ühelt poolt lootusetuse tunde. Ma ei tundud, et oleksin nüüd kuidagi kaasa aidanud või head teinud keskkonnahoidu silmas pidades. Liigutasin vaid prügi ühest kohast teise raisates lisaks ühe prügikotikese. 

See kinnitab minu enda põhimõtteid ja eesmärki: mitte tekitadagi prügi. 

Teise nurga alt veendusin kui olulised on biolagunevad pakendid. Näiteks teeks kõik pudelikorgid täielikult komposteeruvast bioplastikust. Ning saiakottide ümber oleks tärkliseplastikust täielikult looduses lagunev kinnitus. Saiakott ise muidugi ka biolagunevast materjalist.

Lahendused prügivabadeks randadeks on täiesti olemas. 

Sunday, 20 September 2015

Päris tootlikkus

Mul on juba mitu aastat kuskil kuklas helisenud küsimus, et kui vanasti naturaalmajanduse ajal tegi talumees päev läbi põllul tööd, siis suutis ta ära toita ja katuse pea kohale saada oma perele. Siis tuli suur industriaalajastu ja abilisteks said kõiksugu seadmed ja tehnikad ja vahendid, mis pea iga tegevust lihtsustasid ja efektiivsemaks muutsid. 

Ja isegi peale sellist tehnoloogia buumi teeb keskmine palgatööline ikka päev läbi tööd ja suudab ära toita ja katuse pea kohale saada oma perele. Minu jaoks andis natukenegi selgusekillukest juurde üks näide.

Vladimir Megre küsis: "Kumb on efektiivsem kas kui üks mees niidab vikatiga 1 ha heina või üks mees niidab kombainiga 50 ha heina?"

Esmapilgul tundub vastus olevat ilmselge: loomulikult kombainiga mees suudab sama ajaga rohkem heina teha ja on sellest järeldades ka efektiivsem.


Vaatame aga ühest töötegemise hoost natukene kaugemale. Milline on tegelikult selleks heinateoks vajalik energia ja inimressurss? Kombaini ehitamiseks on kaevandatud rauamaaki. Keegi leiutas kombaini. Kombain koosneb väga paljudest eri detailidest, mille toormaterjali hankimiseks on ehitatud erinevaid seadmeid ja masinaid. Nende erinevate protsesside käiku on kaasatud inimtööjõudu. Kombaini ehitust, värvimist, parandamist saadab keskkonnareostus. Samuti kulub kütust. Kaasatud on teadus, tehnoloogia ja rohkelt vahendajaid.

Ka ühe vikati tegemiseks on kasutatud toormaterjali puidu ja metalli näol ja sellele on panustanud oma aja keegi osav sepp. 

Siiski pannes kokku kui suur "meeskond" on tegelikult selle ühe kombainiga niitva mehe taga tegelikult, siis suutmata küll konkreetseid arve välja tuua, on selline töötegemine käsitsi niitmisest väiksema tootlikkusega.

Kuna nii paljud inimesed saavad tänu kombaini ehitusele tööd ja raha liigub ja ärimehed ning vahendajad rikastuvad, siis kahjuks enam tootlikkusele ja keskkonnamõjudele ei mõelda.

Vladimir Megre tõi ka veel näite õuna söömisest. Otse oleks minna puu juurde õun noppida ja ära süüa. Ringiga on vaja enne minna tööle, teenida raha, sõita poodi, see kilekotti tõsta ja kassast läbi, koju pesema ja siis saab suhu pista.

Ma saan aru, et ei ole ju linnas neid õunapuid lähedal ja isegi maale sõites saab ise õuna noppida vaid väga piiratud ajaperioodil. Siiski leidub palju võimalusi, kus ringiga end ja looduse ressursse liigselt kasutamata saame soovitud hüved kätte. Osakem leida neid õunapuid, mida raputada.

Selliseid ringiga minemisi on meie ümber tegelikult palju. Näiteks paljudes hoovides korjatakse sügisel mahalangenud lehed kokku. Selleks panustab töötegija oma aega ja energiat. Lehed korjatakse kokku kottidesse. Ka nende kas kilest, paberist või võrgust kotikeste tootmiseks, toormaterjali hankimiseks ja transpordiks on kulutatud inimtööjõudu ja energiat. Järgmine samm on lehti pungil kotikeste äravedu, taaskord sõiduvahendi tootmine, inimtööjõud ja kütusekulu. Lehtede ladustamine ja käitlemine, loodetavasti ka kompostimine, nõuab samuti oma panuse.


Aiapidaja, kes soovib aga hoida lopsakat ja viljakat hoovi, ostab väetise, mille puistab oma kaunisse hoovi laiali. Väetise tootmiseks, pakendamiseks ja transpordil on oma kulu.

Kogu selle tarbimisahelale kulutatud inimressursi asemel võiks aia hooldaja lihtsalt selle aja oma hoovis puhates veeta vaadates kaunite sügislehtede langemist. Samuti ei ole vaja minna teenima raha kogu selle tootmise-transpordi kinni maksmise jaoks.

Loodus suudab ise end väetada ja jätkusuutlikus ringluses toimida. Kui vaid inimene oskaks vähem sekkuda...

Monday, 14 September 2015

Nihkes aastaajad



Kõik postituse pildid on tehtud eile. Käes on septembri keskpaik ja saan käia paljajalu murul ja noppida peenralt maasikaid ja vaarikaid. Uskumatu, kas pole!

Valmimas on veel uus ports herneid. Ma tõesti ei mäleta, et oleksin kunagi varem nii hilja saanud magusaid noori herneid.


Isegi pirnid ei ole veel täielikult valmis.


Kõrvitsad kasvavad mühinal ja veel on õitsevaid uusi tulekul.
 
Kui nii jätkub, siis saame tõesti varsti oma hoovides ananasse ja banaane kasvatada. 


Tuletaksin meelde, et meie aedade aroonia on üks väga tervislik mari sisaldades rohkelt antioksüdante ja alandades vererõhku.  Samuti on suurepärased c-vitamiini allikad kibuvitsad, mille koort on lihtne smuutidesse lisada.

Kellel sügavkülma ei mahu ja vaaritamiseks pole mahti, siis lihtne on arooniad lihtsalt ära kuivatada. Saunalaval kipuvad need hallitama minema, sest kuivavad suhteliselt kaua. Parim on hüdraator või lahtine ahjuuks 50°C juures. Talvel saab kuivatatud arooniaid lisada müslidesse, putrudesse, puuviljakokteilidesse ja isegi leiva sisse.


Minu eeskujulik emme jõudis poole päevaga ligi 30 purki-pudelit moosi ja mahla teha. Väljas puupliidil.


Hõisked kliimamuutustele!

Saturday, 12 September 2015

Kommide retsept

Kui näen inimesi komme söömas, siis päris tihti näen sellega kaasnevat ka mahategevaid kommentaare, nagu ei oleks tohtinud nii palju süüa ja viige need kaugemale. Paljud saavad aru, et tegelikult nauding on petlik ja meie kehale need päriselt õigeks toetavaks toiduks ei olegi.
Kui natukene põhjalikumalt uurida, mis poe maiustustes sees on, siis ega nende söömine tegelikult nii kutsuv polegi.

Magusasõbrad ei pea aga end üldse halvasti tundma, sest saab tervislikku toorainet kokku segades vägagi keelt allaviivaid kommikesi vormida.


Vaja läheb mahedaid täisväärtuslikke tooraineid ja kohviveskit purustamiseks. Kasutan india pähkleid, seesamiseemneid, kakaod, spirulinat, klorellat, kanepiseemneid ja mett. Koostisosi ei hakka ma täpselt koguseliselt kirja panema, sest kõike panen tunde järgi ja juhised on: sega kõik kokku. Mass peab jääma kergelt kleepuv ja enda vormi hoidev. Iga kommikene sai endale sisse ühe terve india pähkli. Kommikest rullin millegi maitsva kuivaine sees, et pallikese kuju kinnistuks ja kleepuma ei jääks.

I - halvaakommid
Terve india pähkel
Purustatud seesam
Mesi
Rullin kanepiseemnete sees

II - šokolaadikommid
Terve india pähkel
Purustatud seesam
Mesi
Toorkakao
Rullin kakao sees

III - vetikakommid
Terve india pähkel
Purustatud seesam
Mesi
1 spl spirulinat
1 spl klorellat
Rullin purustatud kakaooa tükkide sees

Väga hea on rullida pallikesi veel kookoshelveste sees. Tuleb kasutada enda fantaasiat ja erinevaid maitsvaid kooslusi katsetada.


Ja ega alati peagi kohe aega võtma pallikeste tegemise jaoks. "Pähkli šokolaadi" saab süüa ka väga hästi sellisel ehedal tervislikul kujul nagu kakaonibsid mee ja pähkliga. Ja kui natukene lugeda kui palju magneesiumi ja serotoniini (õnnehormoon) on toores kakaos, siis seda kuumutatud poe suhkru tahvlit ei soovigi enam osta.

Magusat elu!

Organismi puhastus

Paastumise ja rohke vee joomise organismi puhastavast toimest kirjutatakse palju. Samas on minu enda kogemuse põhjal sellise kerge enesetunde püsimine lühiajaline nähtus kui pidevalt enda puhastamisega ei tegele.

Ükskõik kui väga me ka enda toidulauda maheda ja värskena hoiame, saame ikkagi ümbritsevast keskkonnast mürkaineid ja raskemetalle: veekogudest kalade kaudu, autode heitgaasidest linnaõhku hingates, filtreerimata joogiveest torude seintelt, metalsetest pakenditest toiduga, rääkimata siis meile veel teadlikult toidu pritsimisest erinevate mürkidega (herbitsiidid, fungitsiidid, pestitsiidid).

Olen jõudnud pisikeste igapäevaste lihtsate nippideni kuidas viia pidevalt mürkaineid ja toksiine kehast välja ning hoida õiget pH-d, mis ei lase soovimatutel patogeenidel levida.

Õunasiidri äädikas teeb keha aluselisemaks, puhastab maksa toksiinidest ja aitab lahti saada halvast pärmseenest. Lisada paar teelusikat õunasiidriäädikat klaasi vee kohta ja juua, kas koos toiduga või tühjale kõhule. Lisaks keha pH tasakaalustamisele aitab vähendada kehakaalu. 

Söögisooda on üks odavamaid viise kuidas enda keha kiirelt aluseliseks saada. Sellega ei tasu liialdada, aga kui on juba magusa, rafineeritud või muu happeliseks tegeva toiduga keha tasakaalust välja löödud, siis klaasitäis vett vähese söögisoodaga on õiget pH-d taastav ja igati tervistav. Happeline keha on hea kasvukeskkond erinevatele parasiitidele ja on eeldus vähi tekkeks.


Rohelise savivee joomine viib kemikaalid, toksiinid ja saasteaineid kehast välja sama-aegselt meid mineraalidega toites. Ise joon rohelist prantsuse savi - üks teelusikas klaasis vees. Savivee joomine leevendab nahaprobleeme, allergiaid ja seedehäireid.

Veelgi tõhusam raskemetallide siduja ja kehast väljutaja on looduslik mineraal tseoliit. Lähemalt saab lugeda 8maa Elumolekul blogist. Lühidalt, tseoliit on nagu käsn, mis seob raskemetallid ja veega viime need koos kehast välja.

Igaüht neist joon ma vastavalt enda sisetundele kui tekib tahtmine. Kindlaid ettekirjutisi ei ole ma pädev mainima, sest iga keha on erinev ja pidevalt muutuv. Tuleb õppida ise ennast kuulama ning jälgima märke ja sümptomeid.

Lisaks saab savidest teha näomaske. Pildil on rohelise savi ja tseoliidi segu angervaksa lilleveega. Pole vaja osta kalleid maske pisikeses tuubis, kui neid saab ka ise puhtast toorainest kodus värskelt kokku segada.


Kahjuks on nii, et raskemetallid võivadki jääda meie kehadesse umbes nagu ükskord sissehingatud klaasikillutolm püsib kopsudes kuni surmani. Vahel on vaja kehale anda turgutust ja puhastumisele füüsiliselt kaasa aidata.

Kui keha saab mürkainetest vabaks suureneb energiatase, paraneb immuunsus, nahk on ilusam, juuksed ja küüned tervenevad ja hakkavad kiiremini kasvama, vananemisportsessid aeglustuvad ja üldine enesetunne on kindlasti parem.